Hau sei hanoin sempre kona-ba semana ida ne'ebé muda tiha oinsá hau haree siénsia. Iha loron ne'ebé hanesan, hau lee notísia kona-ba White House ne'ebé muda tiha regra ba sientista federal, depois NASA deklara katak MAVEN mate tiha, no Tom Steyer gasta $216 millaun maibe la konsege. Ne'e hotu hanesan sinal ida: siénsia iha perigu. Tanba agora mak momentu krítiku atu ita komprende katak desizaun politika no finansiamentu bele muda tiha futuru peskiza.
Mudansa Politika ba Sientista Federal: Schedule F
White House loke tiha orden ida ne'ebé muda tiha estatutu husi sientista federal, inklui epidemiologista, husi funsionáriu públiku ba “at-will” hire. Ne'e hanesan Schedule F, ne'ebé hasai protesaun servisu. Hau haree katak ne'e ameasa ba independénsia siénsia. Tanba sientista agora bele hetan pressaun politika. Maibe ema barak la koalia kona-ba ne'e. Iha estatistika husi 600 astronomia no 400 veíkulu emerjénsia, ita bele haree oinsá númeru sira ne'e importante ba seguransa. Agora, ho Schedule F, risku ba sientista aumenta.
Fina Misaun MAVEN iha Mars
NASA deklara tiha katak MAVEN, nave espasu ne'ebé estuda atmosfera Mars, mate tiha. Depois de tinan barak servisu, radio silensiu durante fulan 6. Hau sente hanesan lakon ema estimadu. Tanba misaun ne'e fó dadus kona-ba mudansa klima iha Mars. Maibe agora, ita presiza foka ba futuru. Iha misaun foun NASA ba Lua iha 2028, ita sei haree oinsá siénsia espasu kontinua. Maibe perda MAVEN hatudu katak finansiamentu no manutensaun importante.
Lição Husí MAVEN
MAVEN la'o ba tinan barak liu husi espera. Maibe teknolojia katuas tiha. Ita presiza investe iha nave foun. Tanba Wikipedia esplika katak MAVEN ajuda ita komprende Mars nia istória. Agora, ho fina misaun, ita lakon kapasidade atu monitoriza. Hau hanoin katak ne'e hanesan avizu ba ita.
Eleisaun California no Gastu Boot Tom Steyer
Tom Steyer, bilionáriu progressista, gasta $216 millaun iha primária governadór California. Maibe kontajen votu hatudu katak nia la konsege. Nia la fó konfesa, hanoin katak karta postal tarde bele muda. Hau haree katak ne'e hanesan sinal kona-ba oinsá osan boot bele halo politika. Maibe iha siénsia, osan la kompensa de’it. Peskiza presiza tempu no protesaun. Iha peskiza kona-ba dadus klimátiku ne'ebé lakon tiha, ita haree katak siénsia la'o ba oin maibe ita lakon dadus krítiku. Agora, ho eleisaun ne'e, ita bele aprende katak investimentu boot la garantia rezultadu.
Oinsá Ne'e Hotu Relasiona?
Hau haree katak mudansa politika iha Washington, fina misaun espasu, no gastu boot iha eleisaun California hanesan parte ida de'it husi problema boot. Siénsia públika depende ba protesaun servisu, finansiamentu estável, no apoiu politiku. Maibe agora, hotu ne'e iha risku. Ita presiza atensaun. Iha artigu kona-ba enerjia nuklear iha Lua, ema barak hanoin katak ne'e jeniu, maibe sala tiha. Hanesan ne'e mos, ema barak hanoin katak siénsia sempre seguru, maibe realidade la hanesan.
Saida Mak Ita Bele Halo Agora?
Ita bele apoia organizasaun siénsia, vota ba polítiku ne'ebé fó prioridade ba peskiza, no espalla informasaun. Hau hanoin katak ita tenke koalia kona-ba importánsia protesaun sientista. Tanba siénsia la'ós de'it kona-ba laboratóriu, maibe kona-ba ita nia futuru. Agora mak momentu atu halo aksaun.
Hau hakarak fó hanoin ida: iha semana ida ne'ebé ita haree MAVEN mate, Schedule F loke, no Steyer lakon, ita hetan lição kona-ba fragilidade siénsia. Maibe ita mos bele haree oportunidade atu muda. Ho ita nia atensaun, ita bele asegura katak peskiza importante kontinua. Hanesan istória siénsia anormal husi tinan 100 liu ba, ita presiza aprende husi pasadu atu konstrui futuru ne'ebé di'ak.